Soovitusi lambapidamiseks

Tänapäeval peetakse Eestis lambaid peamiselt liha tootmiseks või lemmiklooma ja maastikuhooldajana. Spetsiaalseid villalambaid on väga vähestel, aga enamik lambatõuge annab villa ja vajab pügamist enda tervise huvides. Kui on soov selle villaga ka midagi ette võtta, siis tasub alustuseks vaadata, kas teie lambad on pika- või lühemavillalised, kahe- või ühekihilise villakuga, läikiva lokiga või vatja kasukaga. Villa kasvukiirus ja viltuvus võib olla üsna erinev ja sellest tuleneb vajadus pügada loomi üks või kaks korda aastas. Lõnga tegemiseks sobiv villak on kiupikkusega (5)7 – 12(15) cm, heina ja seemnetevaba, viltumata. Lühema või pikema villaga ja ohtra botaanilise lisandusega villa saab kasutada multšimisel.

Kahekihilise villaga lambad on erinevate põhjala piirkondade maalambad ja mõned neist aretatud tõud. Vanasti saadi vähestelt sellistelt lammastelt kätte kõik talumajapidamises vajaminevad lõngatüübid – pesu ja sokkide, jakkide-pleedide, vaipade-tekkide ja isegi purjematerjali tarbeks. See eeldab siiski palju käsitööd ja kiudude sorteerimist. Spetsiaalselt peenvilla suunas aretatud tõugudest on meil levinud meriinod. Eesti valgepealse lamba aretuse eesmärgiks on samuti liha kõrval olnud poolpeenvilla saamine. Viimasel ajal on hakanud siin levima ka eksootilisemad villaloomad, näiteks imeliste lokkidega wendsleydale’i lambad või väga kalli villaga alpakad.

Kui lammaste pidamise eesmärgiks on kasvõi osaliselt villa kasutamine, siis tasub seda silmas pidada ka karjamaade hoolduse ning söötmistingimuste planeerimise juures. Takjaid või maarjalepa vilju täis olevad villakud ei tasu enamasti puhastamise vaeva. Ka on väga raske midagi ette võtta (muidu suurepärase peene ja pehme) kaelavillaga, mis on söötmes ära hõõrutud ja heinu täis.
Kahekihilise villaga arhailisemad lambatõud taluvad aastaringset väljas pidamist oluliselt paremini kui peenvillalambad. Viimastel kannatab eriti just villa kvaliteet meie niiskete talvede puhul.

Paljudele erienvatele algaja lambapidaja küsimustele oskavad vastata Eesti Lamba ja Kitsekasvatajate Liidu kodulehelt leitavad lambakasvatuse konsulendid.

Eestikeelseid materjale internetist leiab Peep Piirsalu loengukonspektidest või projekti Kowsheep 2013 aasta raamatust.

Soovitusi lambapügamiseks

Lammaste pügamise kohta saab pikemalt lugeda siit. Lamba pügamine tuleb igal lambapidajal paratamatult ka endal ära õppida, kuna pügamisteenuse pakkujaid on Eestis loetud arvul. Suuremate karjade omanikel tasub uurida Jardiines OÜ või Hauka Farm OÜ käest, üksiküritajaid, kes lähikonnas pisemaid karju pügamas käivad on mõned veel. Paar lammast ise ära pügada pole sugugi keeruline, kuigi algaja muidugi profi tempot niipea ei saavuta. Alustada võib rahulikult ka tavaliste heade kääridega. Lambapügamiskäärid om muidugi pisut mugavamad. Masinat, eriti sellist, kus mootor masina käepidemes, vähemalt naisterahvale kindlasti ei soovitaks. Aeglasemal pügajal pole mõtet ka vanaemade kombel lammast kinniseotuna külili keerata, sest pikalt ta nii olla ei jaksa ja hakkab rapsima. Ka professionaali kombel enda ette istuma võtmine vajab kõvasti harjutamist. Paari lemmiklooma pügamist võib rahulikult harjutada ka lihtsalt lastes loomal püsti olla.

Villa saamise eesmärgil lammaste pügamise juures tuleks hoolega vältida korduvat lõikamist. Kui lamba selga on jäänud pügamisel pikema villaga koledad tutid, siis võiks need ära tasandada hiljem eraldi, kui villak on juba eemaldatud. Sellised lühikesed hakked võivad ka peale kraasimist jääda lõnga kvaliteeti rikkuma ja neid ei ole kerge villakust välja saada.

 

Villa kvaliteedi hindamine

Lambavilla kvaliteet saab alguse lamba tõust, pidamistingimustest ja villa pügamisjärgsest käitlemisest. Üldiselt pügatakse lambaid 1-2 korda aastas. Vill pügatakse villakuna, mis heidetakse lõikepind allpool võrgust sorteerimislauale, kus eemaldatakse viletsama kvaliteediga villaosad (nt kõhualused) ja suurem heinapraht, sõnnik jms. Osa lühemaid kiude koos prahiga langeb läbi võrgu ise välja. Seejärel villak keeratakse kokku ja säilitatakse õhku läbilaskvas kotis kuni realiseerimiseni.

Peab arvestama, et pesemata villak sisaldab lisaks villkarvadele ka märkimisväärses koguses (30-70% kogumassist) heina jm taimseid jääke, pinnase tolmu, rasuhigi jms. Üldiselt võib öelda, et kaubanduslik väärtus tekib puhtal, pestud villal. Seepärast on kasutusel puhasvillamäär (rendement), mis näitab puhta villa protsenti villa algkogusest kui on eemaldatud kõik mustus, rasuhigi jm mehaanilised lisandid ning niiskusesisalduseks on 17%. 

Villa kvaliteeti hinnatakse pestud villal villakarva füüsiliste (tehnoloogiliste) omaduste järgi. Olulisemad neist on villkarvade peenus, pikkus, värvus, läige, ühtlikkus, säbarus, vetruvus, mahutavus, säsikihti omavate villkarvade protsent villakus (medullatsiooni protsent), taimsete jääkide protsenti villakus, villasäugu määrdumise protsent säugu üldpikkuse suhtes, ka pigmenteerunud villkarvade sisaldus valges villas jms. Nende omaduste hindamisel selgub villa kasutamiskõlblikkus ja sobiv töötlemistehnoloogia.

Soovitusi villa pakkimiseks ja hoiustamiseks

Vill, mida ei kavatseta just komposteerida või multšimiseks kasutada tuleks kohe peale pügamist sorteerida, puhastada ja kuiva õhurikkasse kohta ladustada. Kilekottidesse pakkimise häda on selles, et enamasti ei ole villakud üleni kuivad ja vähegi pikemal hoidmisel hakkab vill hallitama, komposteeruma, kiud muutuvad rabedaks. Ka võrkkottides hoiustamine ei ole väga mugav, sest nedesse on villa tülikas toppida ning hoiuruum peaks olema puhas. Kaaluda võiks bigbag’ides hoiustamist.

Villa töötlejad Eestis

Peamisteks kohaliku villa töötlejateks on villavabrikud, mis toodavad rõiva- ja kodutekstiilides kasutatavat lõnga ja villaloori. Vabrikud jagunevad lõnga tootmise tehnoloogia järgi kahte suurde gruppi: vanemad kraaslõngavabrikud, mille seadmestik pärineb osalt 19. sajandi, osalt 20. sajandi keskelt, ja uuemad poolkammlõngavabrikud, mis loodud selle sajandi teisel kümnendil. Kamm- ja kraastehnikas valmistatud lõnga peamiseks erinevuseks on kiudude asetsemine lõngas: kammlõngas on kiudude suund paralleelsem, mistõttu lõng on tugevam ja ei ole nii kohev kui kraastehnikas valmistatu. Kamm- ja poolkammlõng erinevad üksteisest selle poolest, et valmistamise protsessis eemaldatakse kammlõnga heidelindist lühikesed kiud, poolkammlõngast neid aga ei eraldata. Kammlõnga Eestis ei valmistata.

KRAASLÕNG
Süvahavva villavabrik-muuseum
Kabala villaveski-muuseum
Äksi villaveski, Tiit Voogla, tel +372 5270289, tiit.voogla@mail.ee
Vaemla OÜ Hiiu Vill
Raasiku Aade Lõng OÜ
Jõgeva Wool & Yarn OÜ

POOLKAMMLÕNG
Sõrve Villaveski
Viljandi Vilma Villakoda
Muru Villavabrik
Taebla Villakamber

VILLALOOR
Ardu Murueide Villakoda

VILLAGRAANULID
MÄÄ villagraanulid

Loe ja vaata lisaks (raamatud ja artiklid)

Eesti villa ja villatööstuse arengukava 2016-2036 (2015)

Traditsiooniline lambakasvatus Eesti ja Soome rannikualadel ning saartel. Projekti KNOWSHEEP raames läbi viidud uuringud (2013)

Kabun, Katrin 2022. Arhailiselt high-tech: lambavilla teadmistepõhine rakendamine. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia.

Nool, Siiri 2019. Villa töötlemise võimalused Eesti villavabrikutes. Eesti päritolu lambavillast lõnga testimine ja kasutamine silmuskoelise toote loomisel. Kõrgema Kunstikooli Pallas toimetised 21. Tartu: Kõrgem Kunstikool Pallas.

Piirsalu, Peep 2012. Lambakasvatus I. Tartu: Tartumaa Põllumeeste Liit.

Västrik, Veinika, Kool, Liina 2019. Villa sorteerimise ja töötlemise mõju lõnga ja kangaste omadustele Muhu saarel kasvanud maalammaste näitel. – Asja uuritakse. Studia Vernacula 10, 122–145.

 

Käsikirjalised tööd:

Muzakko, Ülle 2017. Eesti villavabrikute tegevus aastal 2017: tooraine, töötlemine ja valmistoodang. Seminaritöö. Viljandi: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.

Peedosaar, Taive 2022. Lääne-Eesti saarte meestevatid 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni ja nendest inspireeritud käsitöö kangast mantlite kollektsioon. Lõputöö. Viljandi: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.

 

2022. aasta alguses toimunud VILLAVEEBRUARI vebinaride sari on järgi vaadatavad siin:

  1. I osa Lambakasvatajate vaade villale (7.02.2022). Vebinari modereerib lambakasvataja, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu juhatuse liige ja Eesti Maaülikooli vanemteadur Kadri Tali
  2. II osa Villavabrikute vaade kohalikule villale (14.02.2022). Vebinari modereerib TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia programmijuht ja õppejõud Ave Matsin.
  3. III osa Disainerite ja käsitööliste vaade kohalikule villale ja lõngale (21.02.2022). Vebinari modereerivad Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ja disainer Katrin Kabun ning Kõrgema kunstikooli Pallas õppejõud Liina Kool.
  4. IV osa Villa uued kasutusalad (28.02.2022). Merrit Shanskiy Eesti Maaülikooli biomajanduse arenduskeskusest teeb ülevaate villast kui ressursist. Vebinari modereerib lambakasvataja ja -pügaja, villafilosoof Mats Meriste.
  5. V osa Majanduslik vaade villamaailmale (7.03.2022). Vebinari modereerib ettevõtja, Paragon Sleep tekstiilitööstus ostujuht Innar Susi.

VILLAVEEBRUARI vebinaride teemad on ülevaatlikult kokku võetud käsitööteaduse ajakirja Studia Vernacula 2022. aasta numbri artiklis “Ülevaade Eesti villamajandusest 2022” https://ojs.utlib.ee/index.php/SV/article/view/21326

 

17.-18. novembril 2022 TÜ Viljandi kultuuriakadeemia korraldatud rahvusvahelise Eesti villa konverentsi ettekanded on järelvaadatavad siin:
Esimese päeva ettekanded: 
https://uttv.ee/naita?id=33811 (eestikeelse tõlkega)
https://uttv.ee/naita?id=33812 (inglise keeles)
Teise päeva ettekanded:
https://uttv.ee/naita?id=33813 (eesti keeles)
https://uttv.ee/naita?id=33814 (ingliskeelse tõlkega)

 

16.jaanuaril 2023 ETV saates Osoon Eesti villa arendusvõimalusi tutvustav saatelõik:

https://etv.err.ee/1608853544/lambavilla-vaarindamine