Seletav sõnaraamat
- Esileht
- Seletav sõnaraamat
biolagunemine – bioloogiline lagunemine, mille käigus orgaanilised ained muunduvad mikroorganismidetoimel lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3)
bioressurss – biomass, maa ja mere bioloogiliselt taastuv ressurss (nt metsad, põllukultuurid, loomad, vetikad jms), millest saab toota toitu, sööta, materjale ja energiat
eelvilt – tööstuslikult nõelviltimise teel tihendatud villavatiin, ettevalmistatud poolfabrikaat, mis mõeldud edasiseks viltimiseks
eksokutiikula – villakiu välimises kattekihis (kutiikulas) asuv vahekiht
eksotermiline protsess – keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust
endokutiikula – villakiu välimises kattekihis (kutiikulas) asuv sisemine kiht, mis jääb vastu koorkihti
epikutiikula – villakiu kattekihi (kutiikula) kõige välisem kiht
fibrill – mikroskoopiline niitjas valkosis bioloogilise materjali hierarhilises süsteemis, läbimõõduga 10-100 nm
heidelint (ingl sliver, roving) – villakraasist väljuv kiudude kimp, mis suunatakse läbi erinevate kammimisseadmete ketrusesse kammlõnga valmistamiseks
heie (ingl pre yarn) – heidemasinas villaloorist eraldatud villakiudude kimp, mis suunatakse ketrusesse kraaslõnga valmistamiseks
händ, hännas – vt villarull
jääkvill (ingl waste wool) – villakust eraldatud vähemväärtuslikud (kõhu, sabaümbruse vill) osad
kammlõng (ingl worsted yarn) – eelnevalt ühesuunaliseks kammitud kiududest kedratud lõng, on sile ja ühtlane, mis tagab sellest kootud toodete hea kvaliteedi
karboniseerimine – kõrge temperatuuri ja väävelhappe abil taimsete jääkide eemaldamine villast. Hiljem vill neutraliseeritakse kergelt leeliselises keskkonnas
kattekiht, ka kutiikula, soomuskiht – villkarva kõige välisem kiht, koosneb üliõhukestest sakilise servaga soomusrakkudest, mis paiknevad mitmes kihis: epikutiikula, vähemalt 2 eksokutiikula kihti ja endokutiikula. Kiht kaitseb villa ja võimaldab ka villa viltivust
kempkarv – lühikesed, jäigad, ohekarvade sarnased karvad, kuid valge värvusega ja rabedad
ketrus (ingl spinning) – looduslikest või keemilistest kiududest lõnga valmistamine kiudude kokkukeerutamise teel
koorkiht, ka korteks – villkarva kattekihi all asuv süstikutaolistest kiudrakkudest koosnev kiht, mis moodustab kiu põhimassi ja millest sõltub kiu jämedus, elastsus, ka kiu pigment asub koorkihis
korteks – vt koorkiht
kraaslõng (ingl woolen yarn) – kraasvillast kedratud lõng, mille kiud võivad olla eri pikkusega, orienteeritud eri suundadesse, on õhuline, kohev ja kerge, kuna sisaldab rohkem õhku, siis on üldjuhul soojem kui kammlõng
kutiikula – vt kattekiht
lanoliin – rasunäärmete poolt toodetav õlisarnane nõre, mis hoiab naha ja villa pehme, niisutatuna ning kaitstuna väliskeskkonna mõjude eest. Villast eraldatav lanoliin leiab laialdast kasutust erinevates ravisalvides ja kosmeetikatoodetes
LOI indeks, Limiting Oxygen Index – indeks, mis näitab minimaalset hapniku kontsentratsiooni protsenti, et materjal põleks
maatriks – komposiitmaterjali siduv faas ehk sideaine, mis tagab komposiitmaterjali vormi ja monoliitsuse
medulla – vt säsikiht
medullatsiooni protsent – säsikihti omavate villkarvade protsent villakus
meriino – kodustatud lambatõu grupp, mida tuntakse eelkõige väga peene ja pehme villa poolest, sageli kasutatakse ka pehme villa tähistamiseks
mikromeeter (µm) – võrdub tuhandik millimeetriga (1 µm = 0,001 mm)
nõelviltimine (ingl needle punching, needle felting) – kuivviltimismeetod, kus kiud ühendatakse kas vastava masina või käsitsi nõelaga kiude töödeldes, neid tihedamaks kiumassiks sidudes
nõelkudumine, nõeltehnika (ingl nalbinding) – silmuskudumisele ja heegeldamisele eelnenud käsitöötehnika, kus silmuseid moodustatakse ühe luust, puust, hilisemal ajal ka metallist nõela abil
ohekarv – lühike, säbaruseta, tugev säsikanaliga karv, mis kasvab lambal vaid peal, kõrvadel ja jalgedel, harvem ka villakus
ortokorteks – villkarva koorkihi rakutüüp, millest koos parakorteksi rakkudega sõltub villkarva säbarus
parakorteks – villkarva koorkihi rakutüüp, millest koos ortokorteksi rakkudega sõltub villkarva säbarus
pilling – tekstiili pinnadefekt, mis tähistab kiudude mehaanilise hõõrdumise tulemusel kanga pinna topiliseks muutumist
poolkammlõng (ingl semi-worsted yarn) – eelnevalt ühesuunaliseks kammitud kiududest kedratud lõng, on sile ja ühtlane, mis tagab sellest kootud toodete hea kvaliteedi. Erinevalt kammlõngast ei ole poolkammlõngaste töötlemise käigus eemaldatud lühikesi villakiude
rasuhigi – villakiudu kaitsev villkarva nääpsu suudmes segunenud rasu- ja higinäärmete eritiste segu
rendement e puhasvillamäär – näitab puhta villa määra protsentides villa algkogusest kui on eemaldatud kõik mustus, rasuhigi jm mehaanilised lisandid ning niiskusesisalduseks on 17%
salk – vt säuk
soomuskiht vt kattekiht
säbarus – villkarva loogelisus, mõõdetakse lainete arvuga kindla pikkusühiku kohta (lainet/cm või lainet/tolli kohta)
säsikiht, ka medulla – villakiu sisemine kiht, mis koosneb hulknurksetest sarvestunud, osaliselt õhuga täidetud rakkudest. Kõik villkarvad ei oma säsikihti, tavaliselt esineb säsikiht just suurema läbimõõduga, väiksema loogelisusega pealiskarvades, ka ülemineku ja surnud villkarvades. Säsikihi olemasolu parandab kiu absorptsiooni omadusi, kuid muudab villakiu hapramaks
säuk – omavahel sidekarvadega seotud villkarvade grupp, eristatakse säuke (ühtlase, tugeva omavahelise sidemega villa korral) ja salke (ebaühtlase villa korral, kus villkarvade omavaheline side on nõrgem). Säugu (salgu) struktuuri ja kuju järgi saab hinnata villa kvaliteeti
tallevill (ingl lambs wool) – kuni 8 kuuselt lambatallelt pügatud vill
toorvill (ingl greazy wool) – pesemata pügatud vill
topeltlõige – pügamisviga, kus villaku sisse jäävad hakitud lühikesed kiud, mis rikuvad villa kvaliteeti
uusvill (ingl virgin wool, new wool) – vill, mida pole varem valmistoodetes kasutatud
vanutamine (ingl milling, fulling ) – eelkõige kanga või valmistoote kudumisjärgne mehaaniline töötlus kuumas, niiskes ja aluselises keskkonnas toote tihendamise eesmärgil
villak (ingl fleece) – ühe lamba terviklik (osadeks rebimata) pügatud villkate
villaloor – õhuke kraasvilla kiht, villakraasist väljuv samasuunaliste villakiudude kiht, millest moodustub trumli ümber villavatt
villavatt, ka villavatiin (ingl batting) – villaloori kihtidest moodustuv kohev samasuunaliste villakiudude mass
villavatiin – vt villavatt
villarull (ingl rolag) – käsikraasidel ettevalmistatud kraasitäis villa