biolagunemine –  bioloogiline lagunemine, mille käigus orgaanilised ained muunduvad mikroorganismidetoimel lihtsateks anorgaanilisteks aineteks (CO2, H2O, NH3) 

bioressurss – biomass, maa ja mere bioloogiliselt taastuv ressurss (nt metsad, põllukultuurid, loomad, vetikad jms), millest saab toota toitu, sööta, materjale ja energiat

eelvilt – tööstuslikult nõelviltimise teel tihendatud villavatiin, ettevalmistatud poolfabrikaat, mis mõeldud edasiseks viltimiseks 

eksokutiikula – villakiu välimises kattekihis (kutiikulas) asuv vahekiht

eksotermiline protsess –  keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust 

endokutiikula – villakiu välimises kattekihis (kutiikulas) asuv sisemine kiht, mis jääb vastu koorkihti

epikutiikula – villakiu kattekihi (kutiikula) kõige välisem kiht

fibrill – mikroskoopiline niitjas valkosis bioloogilise materjali hierarhilises süsteemis, läbimõõduga 10-100 nm

heidelint (ingl sliver, roving) – villakraasist väljuv kiudude kimp, mis suunatakse läbi erinevate kammimisseadmete ketrusesse kammlõnga valmistamiseks

heie (ingl pre yarn) – heidemasinas villaloorist eraldatud villakiudude kimp, mis suunatakse ketrusesse kraaslõnga valmistamiseks

händ, hännas – vt villarull 

jääkvill (ingl waste wool) – villakust eraldatud vähemväärtuslikud (kõhu, sabaümbruse vill) osad

kammlõng (ingl worsted yarn) – eelnevalt ühesuunaliseks kammitud kiududest kedratud lõng, on sile ja ühtlane, mis tagab sellest kootud toodete hea kvaliteedi

karboniseerimine – kõrge temperatuuri ja väävelhappe abil taimsete jääkide eemaldamine villast. Hiljem vill neutraliseeritakse kergelt leeliselises keskkonnas

kattekiht, ka kutiikula, soomuskiht – villkarva kõige välisem kiht, koosneb üliõhukestest sakilise servaga soomusrakkudest, mis paiknevad mitmes kihis: epikutiikula, vähemalt 2 eksokutiikula kihti ja endokutiikula. Kiht kaitseb villa ja võimaldab ka villa viltivust

kempkarv – lühikesed, jäigad, ohekarvade sarnased karvad, kuid valge värvusega ja rabedad

ketrus (ingl spinning)  – looduslikest või keemilistest kiududest lõnga valmistamine kiudude kokkukeerutamise teel

koorkiht, ka korteks – villkarva kattekihi all asuv süstikutaolistest kiudrakkudest koosnev kiht, mis moodustab kiu põhimassi ja millest sõltub kiu jämedus, elastsus,  ka kiu pigment asub koorkihis

korteks – vt koorkiht

kraaslõng (ingl woolen yarn) – kraasvillast kedratud lõng, mille kiud võivad olla eri pikkusega, orienteeritud eri suundadesse, on õhuline, kohev ja kerge, kuna sisaldab rohkem õhku, siis on üldjuhul soojem kui kammlõng

kutiikula – vt kattekiht

lanoliin –   rasunäärmete poolt toodetav õlisarnane nõre, mis hoiab naha ja villa pehme, niisutatuna ning kaitstuna väliskeskkonna mõjude eest. Villast eraldatav lanoliin leiab laialdast kasutust erinevates ravisalvides ja kosmeetikatoodetes

LOI indeks, Limiting Oxygen Index – indeks, mis näitab minimaalset hapniku kontsentratsiooni protsenti, et materjal põleks

maatriks – komposiitmaterjali siduv faas ehk sideaine, mis tagab komposiitmaterjali vormi ja monoliitsuse 

medulla – vt säsikiht

medullatsiooni protsent – säsikihti omavate villkarvade protsent villakus

meriino –  kodustatud lambatõu grupp, mida tuntakse eelkõige väga peene ja pehme villa poolest, sageli kasutatakse ka pehme villa tähistamiseks

mikromeeter (µm)  – võrdub tuhandik millimeetriga (1 µm = 0,001 mm)

nõelviltimine (ingl needle punching, needle felting) – kuivviltimismeetod, kus kiud ühendatakse kas vastava masina või käsitsi nõelaga kiude töödeldes, neid tihedamaks kiumassiks sidudes

nõelkudumine, nõeltehnika (ingl nalbinding)  – silmuskudumisele ja heegeldamisele eelnenud  käsitöötehnika, kus silmuseid moodustatakse ühe luust, puust,  hilisemal ajal ka metallist nõela abil 

ohekarv – lühike, säbaruseta, tugev säsikanaliga karv, mis kasvab lambal vaid peal, kõrvadel ja jalgedel, harvem ka villakus

ortokorteks – villkarva koorkihi rakutüüp, millest koos parakorteksi rakkudega sõltub villkarva säbarus

parakorteks – villkarva koorkihi rakutüüp, millest koos ortokorteksi rakkudega sõltub villkarva säbarus

pilling – tekstiili pinnadefekt, mis tähistab kiudude mehaanilise hõõrdumise tulemusel kanga pinna topiliseks muutumist  

poolkammlõng (ingl semi-worsted yarn) – eelnevalt ühesuunaliseks kammitud kiududest kedratud lõng, on sile ja ühtlane, mis tagab sellest kootud toodete hea kvaliteedi. Erinevalt kammlõngast ei ole poolkammlõngaste töötlemise käigus eemaldatud lühikesi villakiude 

rasuhigi – villakiudu kaitsev villkarva nääpsu suudmes segunenud rasu- ja higinäärmete eritiste segu 

rendement e puhasvillamäär – näitab puhta villa määra protsentides villa algkogusest kui on eemaldatud kõik mustus, rasuhigi jm mehaanilised lisandid ning niiskusesisalduseks on 17%

salk – vt säuk

soomuskiht vt kattekiht

säbarus – villkarva loogelisus, mõõdetakse lainete arvuga kindla pikkusühiku kohta (lainet/cm või lainet/tolli kohta)

säsikiht, ka medulla – villakiu sisemine kiht, mis koosneb hulknurksetest sarvestunud, osaliselt õhuga täidetud rakkudest. Kõik villkarvad ei oma säsikihti, tavaliselt esineb säsikiht just suurema läbimõõduga, väiksema loogelisusega pealiskarvades, ka ülemineku ja surnud villkarvades. Säsikihi olemasolu parandab kiu absorptsiooni omadusi, kuid muudab villakiu hapramaks

säuk – omavahel sidekarvadega seotud villkarvade grupp, eristatakse säuke (ühtlase, tugeva omavahelise sidemega villa korral) ja salke (ebaühtlase villa korral, kus villkarvade omavaheline side on nõrgem). Säugu (salgu) struktuuri ja kuju järgi saab hinnata villa kvaliteeti

tallevill (ingl lambs wool) – kuni 8 kuuselt lambatallelt pügatud vill

toorvill (ingl greazy wool) – pesemata pügatud vill

topeltlõige – pügamisviga, kus villaku sisse jäävad hakitud lühikesed kiud, mis rikuvad villa kvaliteeti 

uusvill (ingl virgin wool, new wool) – vill, mida pole varem valmistoodetes kasutatud

vanutamine (ingl milling, fulling ) – eelkõige kanga või valmistoote kudumisjärgne mehaaniline töötlus kuumas, niiskes ja aluselises keskkonnas toote tihendamise eesmärgil

villak (ingl fleece) – ühe lamba terviklik (osadeks rebimata) pügatud villkate

villaloor – õhuke kraasvilla kiht, villakraasist väljuv samasuunaliste villakiudude kiht, millest moodustub trumli ümber villavatt

villavatt, ka villavatiin (ingl batting) – villaloori kihtidest moodustuv kohev samasuunaliste villakiudude mass 

villavatiin – vt villavatt

villarull  (ingl rolag) – käsikraasidel ettevalmistatud kraasitäis villa