Lambavill on siinses kultuuriruumis olnud läbi ajaloo hindamatu väärtusega tekstiilimaterjal, millest valmisid nii rõivaesemed kui ka majapidamises vajaminevad tekstiilid, me ei kujutaks tänasel päeval meie ainelist kultuuripärandit ettegi ilma villaste kirikinnaste, vamsade, troide või vattidetta, rääkimata triibuseelikutest või lambanahksetest kasukatest. Veelgi enam, ilma villata poleks tõenäoliselt meie kliimavöötmes inimeste elu võimalik olnudki.

Lambavill on unikaalsete omadustega lihtsalt taastuv, kohalik bioressurss, mis tänasel päeval sageli jäätme staatuses. Eestis toodetakse aastas ligikaudu 130 tonni villa, millest u 90 % ei leia eesmärgipärast kasutust. Samas villakiu ülikeeruline morfoloogiline struktuur ja keemiline koostis moodustavad ainulaadse koosluse, mis annab põhjuse nimetada villa looduslikult kõrgtehnoloogiliseks kiuks. Vill materjalina on soe, pehme, elastne, õhku läbilaskev, suure niiskusimavusega, vedelikke tõrjuv, temperatuuri isoleeriv, heli summutav, antibakteriaalne, tulekindel, täielikult biolagunev materjal. Seega on vill väga hea alternatiiv paljudele nafta-põhistele materjalidele ning aitab säilitada nii kohalikku elukeskkonda ja looduslikku mitmekesisust kui ka väärtustada elu maapiirkondades laiemalt.