Villa kasulikud omadused

Villakiu struktuuri, keemilise koostise ja kius pidevalt toimuvate protsesside koosmõju tulemusena avalduvad villa kui materjali omadused: vill on soe, pehme, elastne, õhku läbilaskev, suure niiskusimavusega, vedelikke tõrjuv, temperatuuri isoleeriv, heli summutav, antibakteriaalne, tulekindel, täielikult biolagunev materjal.

Soojus

Lambavill on soe materjal, mõõtmised näitavad, et lambavilla temperatuur on 1-2 kraadi kõrgem ümbritsevast keskkonnast. See on otseselt seotud villa madala soojusjuhtivuse, õhurikkusest villas ja villakiudude vahe ning villakius pidevalt toimuvate eksotermiliste protsessidega, mille tulemusena eraldub soojus.

Pehmus

Vill on pehme materjal. Villa pehmus on seotud villakiu läbimõõdu ja kiu elastsusega. Mida peenem on kiud, seda lihtsamalt see nahaga kokku puutudes eemale paindub ja nii tajume materjali pehmena. Vastupidises olukorras, kui jäme kiud puutub vastu nahka, siis ei paindu see nii kergelt tagasi, ärritab närvilõpmeid ja põhjustab taktiilset ebamugavust, vill n-ö torgib.

Jämedus

Villakiu ristlõige on peaaegu ümmargune, mistõttu saab villa jämedust tähistada kiu läbimõõduga mikromeetrites (ühik µm, 1 µm = 0,001 mm). Väga üldistades ja sõltuvalt villakarva tüübist jääb villakiu läbimõõt vahemikku 10 – 200 µm. Kuna villakarv pole kogu oma pikkuses täiesti ühesuguse läbimõõduga ja on tipus peenem, siis on villa jämedus suhteline mõiste. Villakiu jämedus on koos ühtlikkusega villa hindamise peamisi parameetreid.

Säbarus

Villakiu säbaruse (ka säbrulisus, lainjus) all mõistetakse villkarva loogelisust, kiu kõrvalekallet sirgjoonelisusest, mis väljendub piki kiudu paiknevas lainelisuses ja keerdumuses. Säbarust mõõdetakse lainete arvuga kindla pikkusühiku kohta (lainet/cm või lainet/tolli kohta). Üldiselt võib öelda, et mida peenem kiud, seda säbaram – peenivilla kiud on rohkem säbarad (9-12 lainet/cm), pealiskarvad on vaid kergelt lainjad (1-4 lainet/cm). Säbarus on oluline näitaja villa kvaliteedi määramisel, mida ühtlasem säbarus kogu kiu ulatuses, seda kvaliteetsem vill.

Pikkus

Lambavilla kiu pikkus jääb tavaliselt 25-400 mm vahele sõltudes nii tõust, kehaosast, kust vill pöetud on. Kiu kasvukiirus on tavaliselt 0,3-0,4 mm päevas ja on sageli sesoonne, st muutub 12-kuulise kasvutsükli jooksul ning võib varieeruda isegi erinevatel aastatel. Pikkuse määramiseks mõõdetakse mingi arvu (nt 50-100) kiudude pikkus, arvutatakse keskmine pikkus ja variatsioonikoefitsient. Mida väiksem koefitsient, seda ühtlasema pikkusega kiud ja parem villa kvaliteet. Kiu pikkus on villa töötlemisel oluline tegur, vajalik sobiva villa töötlemistehnoloogia valikuks.

Tihedus

Tihedus näitab kiu massi ruumalaühikus ja mõõdetakse grammides kuupsentimeetri kohta (g/cm3). Lambavill on tunnetuslikult suhteliselt kerge materjal, tema tihedus on vaid 0,02 g/cm3, üksiku kiu tihedus on aga 1,34 g/cm3. Kiu tihedus on otseses seoses kiu tugevusega. Villa teeb kergemaks ja samas ka hapramaks medullakihi olemasolu.

Mahutavus

Villa mahutavus on üsna uus villa kvaliteedi näitaja, kasutusel alates 1994. aastast.Mahutavuse testimise põhiolemus on hinnata villa mahtu ehk ruumi täitmise võimet kindla massiühiku kohta. See näitaja on tihedalt seotud villa kiu läbimõõdu ja säbarusega – mida säbaram vill, seda kohevamalt see ruumiühikut täidab ning seda õhulisem, kergem ja elastsem on ka saadav lõng. Mahutavust mõõdetakse kuupsentimeetrites ühe grammi kohta (cm3/g).

Läige

Villa kiu läige (ka lüstrilisus) on villkarvade võime valgust oma pinnalt tagasi peegeldada. Kiu läige on otseses seoses üksiku kiu pinnasiledusega. Nii sõltub villa läige kiu soomuselise pealispinna ehitusest, soomuste paigutusest ja kujust, aga ka lambatõust. Läiget hinnatakse pestud villal, sest villarasu suurendab villa läiget.

Värvus

Villa värvus on lambale tõuomane tunnus, see antakse edasi geneetiliselt. Värvipigment asub villakiu koorkihi rakkudes. Valge villa puhul on kõige hinnatum puhtas valge, seevastu kolletunud villa ei väärtustata, sest selle tehnoloogilised omadused (nt tugevusomadused ja värvi vastuvõtlikkus) on halvenenud. Villa kolletumine tuleneb keskkonna mõjust, aga ka higi määrast rasuhigis ja villas. Ka tumedapealiste lammaste villa väärtustatakse vähem, sest see võib sisaldada üksikuid tumedaid villakarvu, mis kogu villa kvaliteeti mõjutavad.

Ühtlikkus

Villa ühtlikkuse all mõistetakse villakarva võimalikult ühtlast läbimõõtu kogu kiu pikkuses, samuti villasäugu ja villaku ühtlast kiulist kooslust. Säugu ühtlikkus oleneb lamba tõust ja ka kehaosast, kust vill on pügatud. Näiteks arhailise villtüübiga lammaste villakus esineb ühes säugus väga erinevaid kiutüüpe, enamjaolt päris- ja pealisvillkarvu, samas merinolammaste vill koosneb peamiselt vaid pärisvillkarvadest, mis teeb villaku väga ühtlaseks.
Peale jämeduse arvestatakse villa ühtlikkuse hindamisel ka kiu pikkust, värvust, läiget. Mida ühtlastema parameetritega on kiud villas, seda lihtsam on seda töödelda, seda väiksemad on materjali kaod töötlemisel9ning seda ühtlasema kvaliteediga lõnga saab kedrata.

Elastsus ja tugevus

Villa elastsus- ja tugevusomadused on tihedalt seotud. Villakiu suur elastsus kompenseerib kasutamisel suhteliselt madalat tõmbetugevust, mis on villal oluliselt väiksem kui tehis- ja sünteetilistel kiududel. Märjalt villakiu elastsus küll suureneb, kuid tugevus väheneb.

Elastsusega on otseselt seotud mitmed villa kasutusomadused: villa kortsumiskindlus, vormitavus, vilditavus, vanuvus ja ka toppide teke.

Villa niiskuseimavus ja vedelike hülgavus

Elastsusega on otseselt seotud mitmed villa kasutusomadused: villa kortsumiskindlus, vormitavus, vilditavus, vanuvus ja ka toppide teke.

Elastsus ja tugevus

Villakiud omavad suurt niiskusimavust ja on samal ajal ka vett tõrjuvad, st on üheaegselt nii hügroskoopsed kui ka hüdrofoobsed.
Üldiselt võib vill ümbritsevast keskkonnast imada niiskust endasse kuni 37%, sobiva temperatuuri korral isegi kuni 50% ulatuses oma massist. Niiskusimavuse korral on tegemist eksotermilise reaktsiooniga st selle protsessi käigus genereeritakse soojust.

Samal ajal, kui villakiud imab ja vabastab niiskust, ta ka tõrjub vedelikke. See tuleneb villakiu soomuselise pealispinna kõige välimisest kihist (epikutiikula), mis on kaetud õhukese, väga püsiva vahaja kihiga, mistõttu on kiu pind vee- ja määrdumiskindel.16 Vedelik ei imendu kohe kangasse, vaid moodustab villase materjali pinnale vee pindpinevuse tõttu pisarad ja kuna vedeliku imendumine (erinevalt aurust) on aeglane protsess, siis on lihtne vedelik enne püsiva pleki moodustumist villaselt pinnalt maha lükata.

Vill on õhkupuhastav ja lõhnu neutraliseeriv

Tänu suurele valgusisaldusele ja reaktiivsetele kõrvalahelatele suudab vill absorbeerida ja keemiliste reaktsioonide abil neutraliseerida nii raskmetalle kui ka siseruumis esinevaid saasteaineid, nt formaldehüüd, vääveldioksiid ja erinevad lämmastikoksiidid.

Oluline on, et kahjulikud ühendid seotakse ja neutraliseeritakse püsivalt, vältides nende ruumi tagasi emiteerimise ohtu. Erinevalt sünteetilistest materjalidest, ei kiirga villane neid ka kuumutamisel enam õhku tagasi.

Korralikult pestud vill on ka lõhnavaba. Sel on mitu villa kiu ehitusest ja keemilisest koostisest tulenevat põhjust: villakiu pealispind on kaetud antibakteriaalsete omadustega rasvhappeid sisaldava ja keemiliselt väga püsiva vahaja kihiga, mis ei lase bakteritel kiu pinnale kinnituda.35 Lisaks imab vill ümbritsevast keskkonnast niiskust sisemistesse struktuuridesse, mis jätab kiu pealispinna kuivaks. Nii luuakse kiu pinnale ebasoodsad tingimused bakterite kasvuks, kuid ebameeldiv lõhn riietusesemetel ongi sageli just bakterite elutegevuse tagajärg. Lisaks suudab vill sarnaselt niiskuse ja õhus lenduvate osakeste sidumisega, imada endasse ka lõhnamolekule, ka aluselisi ja happelisi ühendeid, mis kuuluvad inimese kehalõhnade koostisesse.

Villa akustilised omadused

Vill on täiuslik heliisolatsioonimaterjal, mis suudab summutada või neelata nii kõrge kui ka madala sagedusega heli. Ruumis levivad helilained vähenevad heli energia neeldumise teel. Vill on väga heade helineelduvuse näitajatega materjal, villa kiu pinnale langev helilaine tungib materjali pooridesse, pannes seal õhuosakesed võnkuma. Õhuosakeste viskoosse hõõrdumise tõttu muundub materjalisse tunginud helienergia soojuseks.

Villa tulekindlus ja termiline püsivus

Vill on tekstiilikiudude seas üks tulekindlamaid materjale, seda on raske süüdata, leek levib vaevaliselt ja kustub ise. See tuleneb villakiu ainulaadsest valgulisest struktuurist ja keemilisest koostisest. Võrreldes teiste naturaalsete ja keemiliste kiududega, mis koosnevad põhiliselt hästi põlevast vesinikust ja süsinikust, sisaldab villakiud rohkelt niiskust (10-14 %) ja lämmastikku (17 %). Tegu on looduslike tuletõkke ainetega ja seetõttu on villa raske süüdata. Selleks, et vill süttiks ja hästi põleks pea temperatuur olema 570-600°C ja hapnikusialdus ümbritsevas õhus vähemalt 25% (vt LOI indeks)

Kuigi villal on väga kõrge süttimistemperatuur, pole vill, nagu enamik looduslikke kiude, termilises mõttes kuigi püsiv. Kuiv kuumus nõrgendab lambavilla elastsust, kiud muutub jäigaks ja rabedaks. Vill tõmbub kokku kuivas kuumuses 200-230oC juures, niiskes kuumuses juba 130oC juures. Sellest tulenevalt on ka villa kuumtöötlemise piiriks 130-150oC. 300oC juures laguneb vill juba lõplikult.

Vill on hüpoallergeenne

Villa allergia teemaga on seotud palju vananenud müüte ja väärarusaamu. Tänased uuringiud on tõestanud, et vill on hüpoallergeenne, st ei põhjusta allergiat. Neid inimesi, kellel on tõesti villaallergia, on väga vähe. Vill on keemiliselt koostiselt sarnane inimese küüntele ja juustele, seetõttu võib arvata, kui ollakse allergilised oma küüntele, siis tõenäoliselt ollakse allergilised ka villale.

Tegu on pigem naha tundlikkuse teemaga. Villakiud, mis läbimõõdult on suuremad kui 30 μm, on struktuurilt piisavalt jäigad, et nahaga kokkupuutes nad ei paindu tagasi, vaid mõjuvad torkivalt. Naha retseptorid reageerivad sellele ja mõnel juhul võib see reaktsioon sarnaneda allergilisele reaktsioonile, põhjustades naha sügelust ja punetust. On uuritud lanoliini ja tekstiilitöötluse lisandite (formaldehüüd, kroom) seost nahareaktsioonide ja allergiaga, kuid viiteid, et vill oleks allergeen, pole leitud. Enamgi veel, on leitud, et ülipeen meriinovill võib aidata ekseemi ravil ja rahvusvaheline sertifitseerimisasutus Allergy Standards Limited on meriino villast voodipesu ametlikult tunnistanud “astma- ja allergiasõbralikuks”.

Villa antibakteriaalsed omadused

Looduslikes tingimustes kasvades on villal väljakujunenud mehhanismid bakterite ja seente rünnaku vähendamiseks. Vill otseselt ei hävita baktereid, kuid tulenevalt villakiu keemilisest koostisest ja molekulaarsest struktuurist on mikroorganismide sissetung kiudu keeruline: villakiu soomuseline pind on ebatasane, mis teeb mikroobide kinnitumise kiupinnale raskeks; välimine soomuskiht (epikutiikula) sisaldab antibakteriaalseid ühendeid ja suur niiskuse imamise võime hoiab kiu pinna alati kuivana. Need kokku loovad kiu pealispinnale mikroorganismide eluks ebasoodsa keskkonna. Mingil määral on lambavill vastuvõtlik proteiinist toituvatele hallitusseentele. Kestev niiskus ja soojus soodustavad hallituse tekkimist ja suurendavad hallituse lagundavat mõju villale. Sellise olukorra ärahoidmiseks soovitatakse lambavilla hoida kuivas, jahedas ja õhurikkas kohas.

Kahjurputukad

Tõsisemaks probleemiks on villa puhul kahjurputukad, täpsemalt koiliblika vastsed, kes kasutavad villas sisalduvat keratiini oma toiduks. Villa lagundamine toimub koiliblika vastse seedekulglas, tugevalt aluselises keskkonnas.
Kui villane ese jääb nt peale kandmist tihedalt kokkupakituna seisma, siis on risk suur, sest on loodud koidele sobiv elukeskkond – soe, pime ja niiske. Pikka aega puutumatuna seisvate villaste esemete korral tuleks tegeleda koide ennetamisega esemeid tuulutades ja ka äärmuslikel temperatuuridel (vähemalt -20 või üle 70°C) töödeldes. Eriti tundlike esemete puhul soovitatakse nende füüsilist eraldamist, et tõkestada putukate võimalik ligipääs.

Täpsemalt villa omadustest võid lugeda Katrin Kabuni raamatust Arhailiselt high-tech: lambavilla teadmistepõhine rakendamine.